Sisukord

Esimene: Pealkirjastiilid, tekstilõigud, teksti rajastamine e joondamine

1.1 Pealkirjastiilid [HTML Headings]

H1-pealkiri keskel

H2-pealkiri vasakul

H3-pealkiri paremal

1.2 Tekstilõigud [HTML Paragraphs, HTML Text Formatting]

Olen Klaarika Laansalu Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnast ning õpin erialal kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu.

Kodulehe tegemisega olen kunagi kokku puutunud koolis informaatika tunnis, kuid tänaseks on seal õpitu ammu ununenud. Olen praeguseks leidnud väga palju õppematerjale Moodlest. HTML-iga ei ole samuti täna väga tuttav.

Update 02.10.2022: HTML ja CSS hakkavad juba selgemaks saama, vaikselt paraneb ka oskus Googlesse õigeid märksõnu valida, kuidas kõige kiiremini konkreetsete õpetusteni jõuda, kui midagi õppematerjalidest pole leidnud.

Distantsõppel oli kõige rohkem probleeme ainetega, mis vajasid praktiseerimist, nt selliste töödega, kus pidime läbi viima kogukonnakohtumisi erinevate meetodite/teooriate järgi enda kursusekaaslaste peal.

🠕Algusesse

Teine: Kujundamine. [HTML Styles]

2.1 Kirja stiilid/laadid

1. Normaalkiri stiilideta
2. Paksus kirjas
3. Kursiiv
4. Kursiiv allajoonitud
5. Läbijoonitud
6. Paksus kirjas läbijoonitud
7. Allpool tekst
8. Normaalkiri stiilideta

2.2 Värvide kasutamine

Elan Kolga-Jaani külje all asuvas väikeses külas.
Taastan siin vana savimaja, kuhu varsti asun elama.

2.3 Teksti vormistamine

Õppimisel kasutasin Moodlesse lisatud õppematerjale. Kõigepealt alustasin üldinfost HTML jms kohta, seejärel praktilisematest materjalidest, nt esimesena alusfailist, mille siia kopeerisin. Failist Abiks sain inspect-i abil leida kiirelt milliseid elemente ja atribuute kasutada käesoleva ülesande lahendamiseks. Kasutasin ka veel juhises viidatud materjalidele ning infole, mis oli leitav Googlest ja W3schools.

🠕Algusesse

Kolmas: Loendid [HTML Lists]

3.1 Nummerdamata/Sümbol-/täpploend [An Unordered List]

Tartu muuseumid

3.2 Nummerdatud/numbriline loend [An Ordered List]

TÜ valdkonnad
  1. Sotsiaalteaduste valdkond
  2. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  3. Meditsiiniteaduste valdkond
  4. Loodus- ja täppisteaduste valdkond

3.3 Mitmetasemeline/hierarhiline loend

  1. Sotsiaalteaduste valdkonna instituudid
    1. Ühiskonnateaduste instituut
    2. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    3. Psühholoogia instituut
  2. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna instituudid
    1. Kultuuriteaduste instituut
    2. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    3. Filosoofia ja semiootika instituut

Koostas: Klaarika Laansalu Vissuvere külast.

🠕Algusesse

Ülesanne 4: Pildid [HTML Images]

4.1 Pilt (ilma täpsustajateta)

4.2 Tekst on pildist paremal

Harilik päevalill (Helianthus annuus) on korvõieliste sugukonda päevalille perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Hariliku päevalille looduslik levila on Põhja-Ameerika põhja- ja idaosa, kasvatatakse aga kõikjal maailmas. Taimel on sirge ja karvane vars. Sõltuvalt sordist võib taime kõrgus varieeruda 40 sentimeetrist kuni 4 meetrini. Lehed on laiad ja saagja leheservaga. Lehed paiknevad varre alaosas vastakuti, ülaosas vaheldumisi. Taimel on algselt üks peajuur, millest vananedes kasvavad suured külgjuured.
Õisikud paiknevad üksikult. Õisik on suur, tavaliselt 20 cm läbimõõduga, aga võib olla ka 50 cm ja enam. Päevalille korvõisik sisaldab tuhandeid kõrvuti paiknevaid mõlemasugulisi putkõisi, kus kasvavad seemned. Sõltuvalt liigist moodustub kas hallikasroheline või must seeme, mida ümbritsevad hallid või mustad koored, millest mõnel on mustad või valged triibud. Putkõisi ümbritsevad keelõied, mis on steriilsed. Keelõied on punakaspruunides, kollastes või purpursetes toonides. Taimepunga õied keeravad end päikese suunas, täiskasvanud taime õied on fikseerunud ühes, tavaliselt ida, suunas.
Taime kultiveeritakse nii üpris jahedas parasvöötmekliimas kui ka soojas lähistroopilises kliimas. Taimed saavad kasvada ka kuivas troopilises kliimas, aga niiske keskkond ei ole sobiv. Eelistab päikeselist kasvukohta ja viljakat mulda, kuid on võimeline kasvama ka liivases ja savises pinnases. Õitseb juulist oktoobrini. Seemned külvatakse alates maikuust. Eestis kasvatatakse üheaastase suvelille ja lõikelillena.
Hariliku päevalille eri osi on kasutatud traditsioonilises meditsiinis Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Päevalilleseemneid kasutatakse kurgu- ja kopsuinfektsioonide, köha, läkaköha ja külmetushaiguste korral. Tinktuuri kasutatakse palaviku ja malaariapalaviku alandamiseks.
Õli kasutatakse farmaatsiatööstuses abiainena. Õlist tehakse õlilahuseid, linimente, kreeme, salve, õliekstrakte. Määrimiseks kuivale ja lõhenenud nahale, raskesti paranevatele haavadele, põletuste ja põletike korral kasutatakse puhast õli. Seespidisel kasutamisel lahtistab kõhtu ning leevendab ja ennetab ateroskleroosi. Seemneid tarbitakse samal otstarbel värskelt. Päevalilleõli saab kasutada ka enneaegselt sündinud laste kaitsmiseks mikroobide eest, määrides õli paar korda päevas lapse nahale.
Rahvameditsiinis tarvitatakse lehti peamiselt isu soodustava, seedimist korrastava ja palavikuvastase vahendina. Õisikud sisaldavad pektiini, mis aitab siduda ja väljutada radionukleiide ja raskmetalle. Keelõisikuid kasutatakse rahvameditsiinis gripi, külmetushaiguste, ülemiste hingamisteede katarri, palaviku, halltõve, liigesereuma, radikuliidi ja närvivalu korral.

4.3 Tekst on pildist vasakul

Harilik päevalill (Helianthus annuus) on korvõieliste sugukonda päevalille perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Hariliku päevalille looduslik levila on Põhja-Ameerika põhja- ja idaosa, kasvatatakse aga kõikjal maailmas. Taimel on sirge ja karvane vars. Sõltuvalt sordist võib taime kõrgus varieeruda 40 sentimeetrist kuni 4 meetrini. Lehed on laiad ja saagja leheservaga. Lehed paiknevad varre alaosas vastakuti, ülaosas vaheldumisi. Taimel on algselt üks peajuur, millest vananedes kasvavad suured külgjuured.
Õisikud paiknevad üksikult. Õisik on suur, tavaliselt 20 cm läbimõõduga, aga võib olla ka 50 cm ja enam. Päevalille korvõisik sisaldab tuhandeid kõrvuti paiknevaid mõlemasugulisi putkõisi, kus kasvavad seemned. Sõltuvalt liigist moodustub kas hallikasroheline või must seeme, mida ümbritsevad hallid või mustad koored, millest mõnel on mustad või valged triibud. Putkõisi ümbritsevad keelõied, mis on steriilsed. Keelõied on punakaspruunides, kollastes või purpursetes toonides. Taimepunga õied keeravad end päikese suunas, täiskasvanud taime õied on fikseerunud ühes, tavaliselt ida, suunas.
Taime kultiveeritakse nii üpris jahedas parasvöötmekliimas kui ka soojas lähistroopilises kliimas. Taimed saavad kasvada ka kuivas troopilises kliimas, aga niiske keskkond ei ole sobiv. Eelistab päikeselist kasvukohta ja viljakat mulda, kuid on võimeline kasvama ka liivases ja savises pinnases. Õitseb juulist oktoobrini. Seemned külvatakse alates maikuust. Eestis kasvatatakse üheaastase suvelille ja lõikelillena.
Hariliku päevalille eri osi on kasutatud traditsioonilises meditsiinis Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Päevalilleseemneid kasutatakse kurgu- ja kopsuinfektsioonide, köha, läkaköha ja külmetushaiguste korral. Tinktuuri kasutatakse palaviku ja malaariapalaviku alandamiseks.
Õli kasutatakse farmaatsiatööstuses abiainena. Õlist tehakse õlilahuseid, linimente, kreeme, salve, õliekstrakte. Määrimiseks kuivale ja lõhenenud nahale, raskesti paranevatele haavadele, põletuste ja põletike korral kasutatakse puhast õli. Seespidisel kasutamisel lahtistab kõhtu ning leevendab ja ennetab ateroskleroosi. Seemneid tarbitakse samal otstarbel värskelt. Päevalilleõli saab kasutada ka enneaegselt sündinud laste kaitsmiseks mikroobide eest, määrides õli paar korda päevas lapse nahale.
Rahvameditsiinis tarvitatakse lehti peamiselt isu soodustava, seedimist korrastava ja palavikuvastase vahendina.
Õisikud sisaldavad pektiini, mis aitab siduda ja väljutada radionukleiide ja raskmetalle. Keelõisikuid kasutatakse rahvameditsiinis gripi, külmetushaiguste, ülemiste hingamisteede katarri, palaviku, halltõve, liigesereuma, radikuliidi ja närvivalu korral.

🠕Algusesse

Ülesanne 5: Tabelid [HTML Tables]

5.1 Lihtne tabel

Tunniplaan
Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev
Vaba Vaba Vaba Sotsiaalsete mõjude analüüs Isimese käitumise psühholoogia Vaba Vaba
Vaba Vaba Vaba Magistrieksam Sotsiaalne ja ruumiline planeerimine Vaba Vaba
Veebilehtede loomine Vaba Vaba Vaba Vaba Vaba Vaba

5.2 Tekst ja pilt tabeli abil

Harilik päevalill

5.3 Veerud

Harilik päevalill

Kirjeldus

 Kasutamine ravimtaimena Muud kasutusalad
Harilik päevalill (Helianthus annuus) on korvõieliste sugukonda päevalille perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Hariliku päevalille looduslik levila on Põhja-Ameerika põhja- ja idaosa, kasvatatakse aga kõikjal maailmas. Taimel on sirge ja karvane vars. Sõltuvalt sordist võib taime kõrgus varieeruda 40 sentimeetrist kuni 4 meetrini. Lehed on laiad ja saagja leheservaga. Lehed paiknevad varre alaosas vastakuti, ülaosas vaheldumisi. Taimel on algselt üks peajuur, millest vananedes kasvavad suured külgjuured. Õisikud paiknevad üksikult. Õisik on suur, tavaliselt 20 cm läbimõõduga, aga võib olla ka 50 cm ja enam. Päevalille korvõisik sisaldab tuhandeid kõrvuti paiknevaid mõlemasugulisi putkõisi, kus kasvavad seemned. Sõltuvalt liigist moodustub kas hallikasroheline või must seeme, mida ümbritsevad hallid või mustad koored, millest mõnel on mustad või valged triibud. Putkõisi ümbritsevad keelõied, mis on steriilsed. Keelõied on punakaspruunides, kollastes või purpursetes toonides. Taimepunga õied keeravad end päikese suunas, täiskasvanud taime õied on fikseerunud ühes, tavaliselt ida, suunas. Taime kultiveeritakse nii üpris jahedas parasvöötmekliimas kui ka soojas lähistroopilises kliimas. Taimed saavad kasvada ka kuivas troopilises kliimas, aga niiske keskkond ei ole sobiv. Eelistab päikeselist kasvukohta ja viljakat mulda, kuid on võimeline kasvama ka liivases ja savises pinnases. Õitseb juulist oktoobrini. Seemned külvatakse alates maikuust. Eestis kasvatatakse üheaastase suvelille ja lõikelillena. Hariliku päevalille eri osi on kasutatud traditsioonilises meditsiinis Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Päevalilleseemneid kasutatakse kurgu- ja kopsuinfektsioonide, köha, läkaköha ja külmetushaiguste korral. Tinktuuri kasutatakse palaviku ja malaariapalaviku alandamiseks.
Õli kasutatakse farmaatsiatööstuses abiainena. Õlist tehakse õlilahuseid, linimente, kreeme, salve, õliekstrakte. Määrimiseks kuivale ja lõhenenud nahale, raskesti paranevatele haavadele, põletuste ja põletike korral kasutatakse puhast õli. Seespidisel kasutamisel lahtistab kõhtu ning leevendab ja ennetab ateroskleroosi. Seemneid tarbitakse samal otstarbel värskelt. Päevalilleõli saab kasutada ka enneaegselt sündinud laste kaitsmiseks mikroobide eest, määrides õli paar korda päevas lapse nahale. Rahvameditsiinis tarvitatakse lehti peamiselt isu soodustava, seedimist korrastava ja palavikuvastase vahendina. Õisikud sisaldavad pektiini, mis aitab siduda ja väljutada radionukleiide ja raskmetalle. Keelõisikuid kasutatakse rahvameditsiinis gripi, külmetushaiguste, ülemiste hingamisteede katarri, palaviku, halltõve, liigesereuma, radikuliidi ja närvivalu korral.		 Õli kasutatakse laialdaselt toidutööstuses ja tavakasutuses toiduõlina, kannatab kõrgeid küpsetustemperatuure ning sellest valmistatakse margariini. Päevalilleõli kasutatakse ka määrdeainena ja kosmeetikas. Õlitootmise jääke kasutatakse loomasöödana. Kuivatatud varsi kasutatakse väetiseks, tuha valmistamiseks ja kütteks.

5.4 Lahtrite ühendamine

Tunniplaan
Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev
Vaba
Vaba Vaba Vaba
Veebilehtede loomine

🠕Algusesse

Ülesanne 6: Siseviit, välisviit [HTML Links]

6.1 Siseviit [Bookmark] - liikumine samal veebisaidil

Sisukord on leitav siit

6.2 Välisviit (vormistage sobivalt) [Link] - mujal asuva veebilehe avamine

Välisviidad

Tartu ülikooli koduleht
Siit sai alguse minu nutisõltuvus
Kooli tõttu käin palju siin
Suvel käisin kõige rohkem enda pulma kodulehel

Kasutatud materjalid

W3schools
Andres Jaegeri materjalid
Tutorialspoint

Elusväli

🠕Algusesse

Ülesanne 7: Horisontaaljoon, lehekülje lõpuinfo.

Neljas: Vormid

Tere! Palun täida küsitlus.







Sugu*:
















Tänan, et võtsid aja ja vastasid neile küsimustele!

© Klaarika Laansalu. Viimati muudetud 25.09.2022.